Valmidusmõõtmine
Kes soovib jõuda jäämäe tipust kaugemale, vajab viisi, kuidas jäädvustada, kus organisatsioon tegelikult seisab — mitte üksnes seda, mida demos näidati. Käesolev leht kirjeldab, kuidas see mõõtmine tööriistas toimub, sisseastumisest kordusmõõtmiseni.
Sisseastumine algab lühikese küsimuste komplektiga organisatsiooni kohta: suurus, sektor ja millised protsessiahelad kaasatakse andmehalduse osasse. Sellest on piisavalt, et seadistada hindamisvoor vastavaks — mitte selleks, et koostada soovitus, kuna see tuleb alles pärast mõõtmist ennast.
Sisseastumine ei ole seotud ühe inimesega. Kuna tööjõu planeerimine ja AI-strateegia asuvad tavaliselt erinevates kohtumistes, saab sisendi jagada mitme osaleja vahel: üks täidab valdkonna juhtimise osa, teine andmehalduse või otsustamise osa. Tööriist koondab need üheks andmestikuks. See ei nõua täiendavat kohtumist — see toimub eraldi, jagatavate vormide kaudu, mille igaüks täidab endale sobival ajal.
Siin toimub tegelik töö. Seitse mõõdet läbitakse üksteise järel, igaühel on taseme kirjeldused, millega vastust kõrvutatakse. Mitme osaleja korral tekib jaotuspilt: kus organisatsioon on üksmeelel ja kus arvamused lahknevad. See erinevus on iseenesest juba informatsioon — see on täpselt selline pinge, mida juhatus ja tippjuhtkond ei suuda ühise pildi puudumisel sageli sõnastada.
Andmehalduse raames arvutatakse iga protsessiahela kohta osaskoor, et üks koondnumber ei varjaks, et üks protsess on juba kaugele arenenud, teine aga pole veel alanud.
Sisendit ei tõlgenda ega kirjuta ümber keelemudel. Iga vastus seotakse fikseeritud taseme kirjeldusega vastava mõõtme jaoks ja hinne tuleneb otse sellest seosest. Seetõttu on igat tulemust võimalik jälgida konkreetse vastuseni konkreetsele küsimusele — mitte mustale kastile, mitte black-box-soovitusele. Kes soovib teada, miks mõõde jõudis teatud tasemele, saab seda tagasi lugeda põhjendusest.
See etapp võtab kõige rohkem aega, lihtsalt sellepärast, et mõõtmeid on seitse ja et osalejate vaheline jaotus eeldab hoolikat täitmist, mitte kiirust.
Raport koondab hindamisvooru tulemuse hindeks igal mõõtmel koos põhjendusega, lisaks protsessiahelate osaskoorid. Selle peale lisandub tegevusjärjekord, mis järgib põhimõttelist-esimesena-reeglit: mõõtmed, mis toetavad teisi mõõtmeid, tulevad esimesena, sõltumata sellest, kus organisatsioon saaks kiireima kiiduavalduse. Kaks stsenaariumi näitavad, mida tähendab rahulikum ja mida kiirem tempo, nii et juhatuse ja tippjuhtkonna vahelisel tempoarutelul on jagatud lähtepunkt, mitte kõhutunne.
Raport tuleb dokumendina, milles hinded, põhjendused ja stsenaariumid on kõrvuti, täiendatuna kahe järelmooduliga: otsuste inventuur ja agendireeglite komplekt. Mõlemad on struktureeritud töö, mis jääb tööriista sisse — töömudeli ja juhtimise raskema kavandamise koht on tee 2 või 3 juures, mitte selles raportis.
Mida raport ei tee: see ei prognoosi tulemust ja ei väida tõestatud tulemust. Puuduvad läbi viidud projektid, millele viidata — raport struktureerib olemasolevat, ei taga midagi selle kohta, mis järgneb.
Aasta hiljem saab läbida sama hindamisvooru uuesti. See ei annab uut lähtepunkti, vaid võrdlust: kas tehnoloogia on edasi liikunud, kas mõõtme tase on muutunud, kas osalejate vaheline jaotus on väiksemaks jäänud? Organisatsioonile, mis pärast esimest mõõtmist asus tegutsema teekaardi kaudu, on see hetk, mil vaadata, kas piloodireegleid on järgitud ja kas laiendamine on tegelikult päevakorral.
Kordusmõõtmine nõuab sama sisseastumise pingutust kui esimene voor — mitte lühemat versiooni, kuna igat mõõdet peab uuesti ausalt läbima, et see jääks võrreldavaks.
Sisseastumine ja hindamisvoor on töö organisatsiooni sees olevatele inimestele, kes suudavad mõõtmeid hinnata — sageli tippjuhtkonna, HR-i ja IT-i kombinatsioon. Ei ole intervjueerijat, töötuba juhendavat isikut ega nõustajat, kes täitmise ajal jälgiks: see on teadlik otsus, tööriist on iseteenindus. Inimjuhendamine tuleb pildile ainult siis, kui organisatsioon seda ise soovib, pärast raportit, tee 2 või 3 kaudu.
Rohkem sellest, mida täpselt mõõdetakse, leiab lehelt Mis see on ja erinevad järgteed on lahti kirjutatud lehel Tulemused. Kes soovib enne süveneda sellesse, mis peitub vestlusakna all, leiab teadmusbaasi.
Selle mõõtmise nupp on praegu ootenimekirja režiimis: tööriista ei ole veel ehitatud ja käesolev leht kirjeldab ausalt, kuidas see hakkab töötama, kui see valmis on.
Valmidustase näitab, kas organisatsioon on selleks valmis — see ei ütle veel midagi selle kohta, milliseid ülesandeid konkreetselt nihkub ja kui palju täistööajale taandatud ametikohti see mõjutab. Selle tõlke ülesanneteks, tundideks ja süsteemideks teeb FTE TO AI töömõõtmine, käesoleva mõõtmise loogilise jätkuna.
Vraag maar wat er moet staan voordat AI in uw organisatie kan landen.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.