Insight on neljas viiest tasemest, mida hybridresourcing küpsuse mõõtmine eristab: baseline, foundation, activation, insight ja intelligence. Sellel tasemel olev organisatsioon on üksikute katsetuste faasi seljataha jätnud. Andmed, IT-infrastruktuur ja organisatsiooni struktuur ei ole enam kolm eraldiseisvat teemat, vaid hakkavad omavahel kokku sobima. See on sisuline vahe activationi tasemega: enam ei proovita, kas midagi töötab, vaid nähakse, miks see töötab ja kus see takerdub.
Insighti tasemel on olemas ülevaade omadest andmevoogudest: kus tekib teave, kus see kokku koondub ja kus see osakondade vahel kaduma läheb. See ülevaade ei ole juhuslikult olemas ainult ühel analüütikul, vaid see on jäädvustatud viisil, mida mitmed inimesed saavad kasutada ja mida saab konsulteerida. IT-infrastruktuur on korraldatud nii, et see toetab neid andmevooge, mitte takistab neid. Ja organisatsioon on rollid ja vastutusalad jaotanud sedasi, et AI-rakenduste kohta tehtavad otsused ei sõltu enam juhusest või üksikust entusiastist.
Selle taseme äratunneb küsimuste laadist, mida organisatsioonis esitatakse. Enam ei küsita: kas saame seda proovida? Vaid: miks see rakendus toimib ühes osakonnas ja teises mitte, ja mida see ütleb meie andmete või meie struktuuri kohta? Sellist küsimust saab esitada ainult siis, kui juba on piisav ülevaade sellest, mis toimub. Just see ülevaade on see, mida insight eelnevatele tasemetele lisab.
Mis sellel tasemel enamasti veel puudub, on samm mõistmiselt ennustamisele. Insight annab selgitused pärast fakte: miks üks pilootprojekt õnnestus või ei õnnestunud, miks üks meeskond edenes kiiremini kui teine. Mida veel ei ole, on struktuur, mis juba ette näitab, kus järgmine rakendus maandub ja kus mitte. See on vahe insighti ja intelligence taseme vahel, kus see ennustav kiht juba olemas on. Mida see tase praktikas tähendab, on kirjeldatud lehel taseme intelligence kohta.
Teine risk sellel tasemel on see, et ülevaade jääb piiratud ringi inimeste kätte. Andmed on olemas, infrastruktuur on olemas, aga kui arusaam sellest, mida need andmed tähendavad, ei jagune üle organisatsiooni, jääb insight nõrgaks. Kui see inimene lahkub või see osakond reorganiseeritakse, langeb tase tagasi. See on üks põhjustest, miks hybridresourcingu mõõtmine ei toimi ühe vestluse põhjal, vaid plot-vooru kaudu: mitu inimest hindavad seitset dimensiooni eraldi, ja nende vastuste hajuvus näitab täpselt, kas ülevaade on organisatsioonis laialdaselt kantud või toetub see vaid käputäiele inimestele.
Insighti puhul on hajuvus skooride vahel sageli huvitavam kui keskmine tase iseenesest. Organisatsioon võib keskmiselt jõuda insighti tasemele, samal ajal kui IT-osakond kogeb ülevaadet põhjalikuna ja operatiivmeeskonnad ei märka sellest peaaegu midagi. See lõhe on täpselt see signaal, mis ütleb, kust järgmine samm peaks alguse saama: mitte rohkema tehnika juurest, vaid selle jagamisest, mida juba mõistetakse. Kuna fundamentaalsed dimensioonid — organisatsioon, IT-infrastruktuur, andmehaldus — kannavad sõltuvaid dimensioone, ei ole mõtet alustada ennustavate rakendustega, kui ülevaade ei ole veel kõikjale jõudnud.
Üleminek insightilt intelligence tasemele ei nõua uute andmete kogumist, vaid olemasolevate teadmiste muutmist millekski, mis vaatab ette, mitte tagasi. See on teistsugune ülesanne kui eelnevad üleminekud: baselinelt järgmisele tasemele minemisel oli tegemist peamiselt struktuuri loomisega seal, kus see puudus, ja activationilt järgmisele tasemele minemisel üksikute õnnestumiste omavahel ühendamisega. Insighti puhul on ülesanne mujal: juba olemasolev jagatud arusaam peab muutuma süsteemiks, mis annab suuna juba ette. Mida see üleminek konkreetselt nõuab, on kirjeldatud lehel insightilt järgmisele tasemele liikumise etapi kohta.
Hybridresourcingu küpsuse mõõtmine vastab teistsugusele küsimusele kui see, mis käsitleb ülesandeid ja tunde. Ta mõõdab, kas organisatsioon suudab AI-d kanda: kas andmed, infrastruktuur ja organisatsiooni struktuur on valmis selleks, mis nende peale tuleb. Insighti tasemel olev organisatsioon on selle kandva aluse suures osas paigas. See ei tähenda automaatselt, et on selge, milline osa tegelikust tööst on AI poolt tegelikult üle võetav — see on teine mõõtmine, teise skaalaga. Kes soovib teada, kui palju praegusest tööst saab konkreetselt üle võtta, ülesande ja rolli kaupa, leiab selle FTE TO AI töö-skaneeringust. See skaneering arvutab, milline osa tööst on üle võetav, arvestades, mil määral organisatsioon on selleks selle mõõtmise järgi juba valmis.
Vraag maar wat er moet staan voordat AI in uw organisatie kan landen.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.