Prestatsioonijuhtimine on mõõde, mis näitab, kas organisatsioon näeb, mida AI annab, ja kas see teave jõuab kuhugi. Mitte see, kas olemas on armatuurlaud, vaid see, kas keegi vaatab, mida AI-rakendus muudab läbimisaja, kvaliteedi või veamäära osas, ja kas see tulemus mõjutab järgmist otsust. Üks tase kõrgemale ei maksa kindlat summat, kuna vahemaa tasemete vahel on igas organisatsioonis erinev. Organisatsioon, mis veel midagi ei mõõda, peab üles seadma midagi teistsugust kui organisatsioon, mis juba mõõdab, aga ei kasuta tulemusi kusagil. Üks asi on aga kindel: kulud peituvad harva tarkvaras. Need peituvad ajas, kordamises ja valmiduses võtta tulemusi tõsiselt ka siis, kui need on kehvemad kui oodatud.
Mõõde vaatab kolme asja. Esiteks, kas enne AI-rakenduse käivitamist on määratletud tulemus — mis peab paremaks muutuma ja kuidas see on nähtav. Teiseks, kas seda tulemust ka mõne aja pärast tegelikult mõõdetakse, mitte eeldatakse. Kolmandaks, kas mõõtmisel on tagajärg: kas rakendust kohandatakse, laiendatakse või lõpetatakse mõõdetu põhjal, või jääb tulemus arvuks aruandes, mida keegi enam ei ava. Paljud organisatsioonid saavad madala hinnangu mitte selle pärast, et nad ei mõõda, vaid selle pärast, et mõõtmisel ei ole kohta otsuses.
Baastasemel puudub kirjeldus sellest, mida edu tähendab enne AI-rakenduse käivitamist. Tagantjärele vaadatakse, kas midagi "tundus paremini", ilma kindla mõõdupuuta. Mida see praktikas tähendab organisatsioonile, mis on sellel tasemel, on kirjeldatud lehel mida tähendab baastase praktikas.
Alustasemel on tulemus küll nimetatud, kuid mõõtmine toimub ühekordselt või juhuslikult. Mõni kontrollib mõne nädala pärast, kas see töötab, aga kordamist ja kindlat vormi ei ole. Leht mida tähendab alustase praktikas näitab, kuidas see olukord eristub baastasemest ja järgmisest tasemest.
Alates aktiveerimistasemest (activation) muutub mõõtmine harjumuseks, mitte erandiks: sama mõõdupuu vaadatakse kindlatel hetkedel taas üle. Ülevaate tasemel (insight) seotakse see tulemus otsusega — rakendust, mis ei annab eelnevalt oodatud tulemust, kohandatakse või lõpetatakse. Aruka tasemel (intelligence) on mõõtmine põimitud laiemasse rütmi: AI-rakenduste tulemuslikkust asetatakse kõrvuti ja võrreldakse, nii et organisatsioon õpib, milline rakenduse tüüp toimib ja milline mitte.
Prestatsioonijuhtimine sõltub mõõtmetest, mis järjekorras eespool seisavad. Ilma organisatsioonita, mis teab, kes vastutab tulemuse eest, jääb mõõtmine omanikuta arvuks — see algab küsimusest, kui küps on organisatsioon AI osas, millele saab vastuse organisatsioonimõõtme kaudu. Ilma infrastruktuurita, mis võimaldab kasutuse ja tulemuse andmeid jäädvustada, ei ole midagi mõõta — vaata IT-infrastruktuuri mõõdet. Ja ilma andmehalduseta, mis määrab, millised andmed on piisavalt usaldusväärsed, et nende peale toetuda, annab mõõtmine küll arvu, aga mitte tugipunkti — vaata andmehalduse mõõdet. Kes soovib tõsta prestatsioonijuhtimist ilma need alused korras olemata, mõõdab midagi, aga mitte midagi, millele saab tugineda.
Samm baastasemelt alustasemele eeldab peamiselt kokkulepet: enne rakenduse käivitamist nimetada, mida edu tähendab, ja fikseerida see kohas, kust see hiljem taas leitav on. See ei ole investeering tehnoloogiasse, vaid harjumusse.
Samm alustasemelt aktiveerimistasemele eeldab kordamist: sama mõõdupuu naaseb kindlatel hetkedel, mitte ühekordse pilguna. See võtab aega inimeselt, kes seab selle päevakorda ja jätkab selle kohta küsimist.
Samm ülevaate tasemele eeldab midagi raskemat: valmidust rakendus tagasi pöörata või kohandada, kui mõõtmine on kehvem kui oodatud, ka kui sellesse on juba investeeritud. See on rohkem kultuuriküsimus kui kuluartikkel.
Samm aruka tasemele eeldab lõpuks rakenduste omavahelist võrdlust, nii et organisatsioon ei õpi juhtumipõhiselt, vaid näeb mustreid. See eeldab kindlat kohta, kus see võrdlus toimub, ja inimesi, kellele antakse selleks aega.
hybridresourcing.com küpsusmõõtmine näitab, kas organisatsioon on suuteline kandma, mida AI annab — kas alused on paigas ja kas prestatsioonijuhtimine saab nendele toetuda. Ta ei ütle midagi selle kohta, millised ülesanded töö sees on sobivad AI-le üleandmiseks ja millises ulatuses. Sellele küsimusele vastab FTE TO AI töömõõtmine, mis arvutab ülesande kaupa, kui suur osa sellest on võimalik AI-le üle anda. Kes teab, kus organisatsioon sellel mõõtmel seisab, omab sellega ka viidet, kas sellise töömõõtmise tulemused jõuavad kunagi kuhugi, või kaovad aruandesse, mida keegi enam ei ava.
Küpsusmõõtmine, mille juurde kuulub plot-voor, kus mitu inimest hindavad eraldi ja nende vastuste hajuvus muutub nähtavaks, on veel arendamisel. Kes soovib mõõtmist kasutada kohe, kui see on saadaval, saab registreeruda ootenimekirja.
Vraag maar wat er moet staan voordat AI in uw organisatie kan landen.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.