Vestlusakna taga toimub midagi muud kui küsimus ja vastus. Ahel on sammude jada, mis järgnevad üksteisele ilma, et inimene peaks iga sammu vahel uuesti starti vajutama. Taotlus saabub, seda loetakse, kontrollitakse reegli alusel, edastatakse süsteemi ning tulemus antakse tagasi sellele, kes seda vajab. Inimese jaoks on see rida üksteisele järgnevaid tegevusi. Ahela jaoks on see üks liikumine, tingimusel et iga samm teab, mida eelmine tootis ja mida järgmine vajab.
Ühe ülesande automatiseerimine on hoomatav: dokumendi lugemine, kokkuvõtte tegemine, küsimusele vastamine. Ahel on midagi muud, sest viga teises sammus kandub edasi viiendasse sammu ning keegi ei märka seda viga enne, kui tulemus on juba kuhugi jõudnud. Sellepärast nõuavad ahelad rohkem kui üksikud sammud: peab olema midagi, mis kontrollib, kas üleandmine sammude vahel on korrektne, ning peab olema keegi või midagi, mis sekkub, kui see nii ei ole. Ilma selleta muutub ahel konveieriks ilma hädapeatuseta.
Ahel puudutab mitut süsteemi ja see tähendab, et need süsteemid peavad suutma omavahel suhelda. Kui CRM, planeerimistööriist ja arveldussüsteem kasutavad igaüks oma määratlust mõistele 'klient' või 'staatus', katkeb ahel kohas, kus toimub üleandmine. See ei ole AI probleem; see on küsimus, mis eelneb AI-le, selle kohta, kas infrastruktuur ja andmehaldus on üles ehitatud nii, et teave saab liikuda ühest süsteemist teise ilma käsitsi paranduseta.
Peale selle nõuab ahel organisatsiooni, kes teab, kes mille eest vastutab, kui midagi läheb valesti. Üksiku ülesande puhul on see küsimus väike: keegi kontrollib tulemust ja parandab selle ise. Ahela puhul on küsimus suurem, sest viga võib avalduda mujal kui seal, kus ta nähtavaks saab. Kes jälgib ahelat, kes märkab häiret ja kes otsustab, kas ahel võib jätkuda või peab peatuma, on küsimused, millele tuleb vastata varem, kui ahel käivitatakse.
Levinud muster on signaliseerimine, mis viib järgmise sammuni: midagi märgatakse ja see märkamine käivitab järgmise tegevuse, selle asemel et jääda teavituseks. Mida see nõuab, on kirjeldatud lehel seire, mis lülitub iseenesest edasi järgtegevuseks. Teine muster on see, et ahel edastab samme osakondade vahel: midagi, mis algab hankest, läbib finantsosakonna ja lõpeb operatsioonides, ilma et keegi peaks seda pidevalt uuesti edastama. Mida see organisatsioonilt nõuab, on kirjeldatud lehel osakondadevaheline koordineerimine, mis praegu käib veel inimeste kaudu. Ka ahel, mis algab saabuva dokumendiga — lugemine, hindamine, edastamine — tugineb sellele, mis on leitav lehel dokumendid, mida loetakse ja võetakse kokku enne, kui keegi need edastab.
Mida ahel annab, sõltub sellest, kui palju neist sammudest tegelikult üksteisega ühenduvad. Ahel, mis paberil koosneb kümnest sammust, kuid takerdub kolmandas sammus, sest süsteem ei edasta ajakohaseid andmeid, annab vähem kui kolmesammuline ahel, mis tegelikult katkematult läbib. Ahela pikkus on vähemtähtis kui küsimus, kas iga lüli tegelikult ühendub järgmisega.
Kõige levinum põhjus, miks ahel ei läbi, on see, et põhikihid ei ole selleks valmis. Andmed, mis on ühes süsteemis struktureeritud teisiti kui teises, IT-infrastruktuur, mis ei suuda samme automaatselt edastada, või organisatsioon, kellel puudub selgus selle kohta, kes katkenud ahela uuesti käima tõmbab — need ei ole küsimused, mida ahel ise lahendab. Just seepärast on järjekord oluline: kõigepealt põhikihid korda, alles siis ahela sõltuv samm, mis tegelikult läbib. Organisatsioon, kes selle ümber pöörab, ehitab ahela vundamendile, mida veel pole valatud.
Toimiv ahel on harva ainult tehniline probleem. See on organisatsiooniline küsimus: kes vastutab protsessi eest, kui see ei ole enam üksikuteks ülesanneteks tükeldatud, vaid eksisteerib ühe katkematu liikumisena? Kes hindab, kas erand ahelas võib edasi liikuda või tuleb see eemaldada? Need küsimused on täpselt see, mida hybridresourcing küpsusmõõtmine vaatab, seitsme dimensiooni ulatuses, enne kui saab öelda midagi konkreetse ahela kohta.
Kas ahel saab teie organisatsioonis toimida, on valmiduse küsimus. Milline osa selle ahela tööst on tegelikult AI poolt üle võetav, on teine küsimus ning sellele vastab FTE TO AI töölaad, mis arvutab ülesandepõhiselt, milline osa tööst on ülevõtmiseks sobiv. Mida see nõuab organisatsioonilt, kui AI ei vasta enam ühele ülesandele, vaid täidab protsessi, on kirjeldatud lehel mida AI-agentide kasutuselevõtt nõuab teie organisatsioonilt. Enne kui sellele küsimusele saab sisukalt vastata, peab olema selge, kas põhikihid on korras — ja sellest see mõõtmine algabki.
hybridresourcing küpsusmõõtmine on ehitamisel. Kes soovib teada, kuidas viis taset seitsme dimensiooni lõikes suhestuvad oma organisatsiooniga ning kuidas plot-voor teeb nähtavaks kolleegide vahelise hajuvuse, saab liituda ootenimekirjaga. Praegu ei ole tulemust anda; küll aga on koht, kus esimesena kuulda, kui see on olemas.
Vraag maar wat er moet staan voordat AI in uw organisatie kan landen.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.